| Aubrey de Grey |
Contact |
| Bio |
Publications |
Past talks |
| Media appearances |
Future talks |
SENS initiatives
Why both prize & institute? |
| How you can help |
| Prize |
Journal |
Institute |
| SENS concerns |
| Overpopulation! |
Only the rich! |
| Immortal tyrants! |
Playing God! |
| First things first! |
And more... |
| Other SENS questions |
| How much life, how soon? |
| Why should I believe you? |
| What can I do to help? |
| Why "SENS"? |
And more... |
| SENS meetings |
| Roundtables |
1 |
2 |
3 |
4 |
| Conferences |
1 |
2 |
3 |
| Related |
| Writings |
Sites |
General links |
| |
Seitse surmavat asjaolu ja miks neid vaid seitse on
SENS on praktiline, nähtav viis kuidaas vanadust ravida sest kõik metaboolsete kõrvalnähtuste tyybid mille kuhjumine on (või on arvata hypoteeside toel) lõppeks patogeenilised saab parandada (või mõnel puhul hoiduda patogeniseerumise mehanismi häirimisega) tehnikate abil mida võib eksperimenteerijate kes on sellega seonduvaid võtme tehnikaid rajanud andmeil, kasutada hiirte puhul lähima kymne aasta jooksul. On seitse seda tyypi kahjustust mis on reas allpool, koos tehnikatega mis sellel ala juhivad. Järgi neid hyperlinke et leida lisalugemist ja asjakohast nende tehnikate kohta. Vabandan, et need yksikasjad ei ole veel seotud vastava kirjandusega. Enamsu puhul leiab viidad minu avaldistest mis on kõik siin saadaval.
Märge: Kuupäevad mis antud märgivad selle kategooria kahju tegureid esmalt gerontoloogia kirjanduses oletati, et need võivad olla vananemise või vanadusega seonduva surma ehk puude põhjustajad. Esmased selles nimekirjas ei olegi võib olla need kõige esimesed aga need on tuntud ja tihti esinevad esmaavalddustena antud alal. Täispikad tsitaadid on tabeli all. Märkisväärne on, et need on kõik yle kahekymne aasta vanad. Fakt on, et pole avastatud muid kategooriaid või isegi potentsiaalseid patogeenide kuhjumisi, kuigi areng analyytiliste tehnikate vallas on väga palju selle aja jooksul edasi läinud, vihjab tugevalt, et rohkem neid ka ei leidu -- vähemalt niisugusi pole mis hetkeseisuga tapaksid tavalise eluea jooksul.
Ylaltoodud tabel sarnaneb mõnevõrra Tabelile 4.3 Holliday 1995 avaldatud raamatus Vananemise Mõistmine
(Undesrtanding Aging -- Arusaam Vananemisest) kuigi tähtis erinevus tuleneb sellest, et tähelepanu on suunatud kahju tekitavatele tyypidele mitte aga ylalpidamise tyybid. Mõnel puhul olid andmete tõlgendused väärad aga põhirõhk on sellel et need tõid esiplaanile seonduvad kahjustused vananemise osaluse kandidaatidena.
Alzheimer A. Über eine eigenartige Erkrankung der Hirnrinde. Allgemeine
Zeitschrift für Psychiatrie und psychisch-gerichtliche Medizin, Berlin,
1907, 64: 146-148.
Brody H. Organization of the cerebral cortex III. J Comp Neurol 1955; 102:511-556.
Szilard L. On the nature of the ageing process. Proc Natl Acad Sci USA 1959; 45:35-45.
Strehler BL, Mark DD, Mildvan AS, Gee MV. Rate and magnitude of age pigment accumulation in the human myocardium. J Gerontol 1959; 14:430-439.
Hayflick L. The limited in vitro lifetime of human diploid cell strains. Exp Cell Res 1965; 37:614-636.
Harman D. The biologic clock: the mitochondria? J Am Geriatr Soc 1972;20:145-147.
Monnier VM, Cerami A. Nonenzymatic browning in vivo: possible process for aging of long-lived proteins. Science 1981;211:491-493.
Cutler RG. The dysdifferentiation hypothesis of mammalian aging and longevity. In: The Aging Brain: Cellular and Molecular Mechanisms of Aging in the Nervous System (Gicobini E et al., eds), Raven (New York), 1982, pp. 1-19.
|